Veenus

See artikkel räägib planeedist; astroloogia kohta vaata artiklit Veenus (astroloogia); jumalanna kohta vaata artiklit Venus; ansambli kohta vaata artiklit Veenus (ansambel); laulu kohta, mida on esitanud ka Tõnis Mägi, vaata artiklit Venus (Shocking Blue laul).

See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Veenus

Orbiidi omadused
Afeel	0,728 aü (108 939 000 km)
Periheel	0,718 aü (107 477 000 km)
Keskmine kaugus Päikesest	0,723 aü (108 208 930 km)
Orbiidi ekstsentrilisus	0,006772
Tiirlemisperiood	224,701 päeva 0,615198 aastat 1,92 Veenuse päeva
Sünoodiline periood	583,92 päeva
Orbitaalkiirus	35,02 km/s
Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes	3,86°
Füüsikalised omadused
Diameeter	12 104 km
Pindala	4,6023 × 108 km2 0,902 Maad
Ruumala	9,2843 × 1011 km3 0,866 Maad
Mass	4,8675 × 1024 kg 0,815 Maad
Tihedus	5,243 g/cm3
Raskuskiirendus ekvaatoril	8,87 m/s2 0,904 g
Paokiirus	10,36 km/s
Pöörlemisperiood	117 ööpäeva [1][2]
Kaaslasi	0
Albeedo	0,689

Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km),^[3] tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.^[3]

Veenusel ei ole kaaslasi.

Oma heleduse tõttu on Veenus taevast kergesti leitav (heledamad on ainult Kuu ja Päike, tähistaevas ainult Kuu). Veenuse heledus on maksimaalne (tähesuurus kuni −4,6) vahetult enne päikesetõusu ja pärast päikeseloojangut. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Et Veenus on siseplaneet, ei ole ta kesköö paiku kunagi nähtav. Päevases taevas on Veenus vaadeldav juba väikese pikksilmaga, mõnikord isegi palja silmaga. Siiski on ka suurima läheduse ajal (umbes iga pooleteise aasta tagant) nähtavad ainult Veenuse äärmiselt tiheda atmosfääri pilved. Planeedi pinna uurimiseks on tarvis radarit.

Veenus on saanud nime vanarooma mütoloogiast pärineva armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna Venuse järgi, sest see paistab kõige heledama taevakehana.

Veenus on üks neljast Maa tüüpi planeedist ehk kiviplaneedist ning teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, sest see on umbes sama suur nagu Maa: Veenuse läbimõõt on umbes 12 092 km (kõigest 650 km väiksem kui Maal), temast väiksemad Päikesesüsteemi planeedid on ainult Merkuur ja Marss. Veenuse mass moodustab 81,5% Maa omast.

Siiski on Veenus Maast üsna erinev. Näiteks on Veenuse atmosfäär Päikesesüsteemi planeetide atmosfääridest kõige tihedam; see koosneb 96,5% ulatuses süsihappegaasist, ülejäänud 3,5% moodustab põhiliselt dilämmastik. Atmosfääri rõhk planeedi pinnal on Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga nullnivool 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet Päikesesüsteemis (ületab ka Merkuuri). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Arvatakse, et Veenusel võis minevikus olla ka ookeane, mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuuritõusu tagajärjel. Ka geoloogiliselt on Veenus Maast erinev.

Vesi on Veenusel tõenäoliselt fotodissotseerunud. Kuna Veenusel puudub selline päikesetuulte eest kaitsev magnetväli nagu Maal, siis ilmselt on vabad vesinikuaatomid Veenuselt päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Üldplaanis on Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lamedaid-plaatjaid kive.

Veenuse astronoomiline sümbol on Venuse käsipeegli stiliseeritud kujutis: ♀.