Orbiidi kalle

Orbiidi kalle on nurk orbiidi tasandi ja kindla baastasandi C vahel. A on väiksem taevakeha (või kosmoseaparaat), mis tiirleb ümber suurema taevakeha B. Väiksema taevakeha orbiit lõikab baastasandit sõlmede joonel, mis on joonisel kujutatud rohelise joonega. A – taevakeha
B – keskne taevakeha
C – baastasand
D – orbiidi tasand
i – orbiidi kalle

Taevakeha orbiidi kaldeks ehk inklinatsiooniks nimetatakse taevamehaanikas selle taevakeha orbiidi tasandi ja mõne teise tasandi (baastasandi) vahelist nurka[1]. See suurus iseloomustab orbiidi orientatsiooni (matemaatiliselt rihti) ruumis.

Orbiidi kallet väljendatakse kraadides, minutites ja sekundites, harvem radiaanides. Peaaegu alati tähistatakse teda i.

Orbiidi kalle on klassikalises orbitograafias üks kuuest orbiidi elemendist, millega üheselt kirjeldatakse ellipsikujulist orbiiti (Kepleri orbiiti).

Koos tõususõlme otsetõusuga ja periapsiidi argumendiga määrab ta orbiidi tasandi asendi ruumis.

Orbiidi kalle võib olla 0° kuni 360°. Kui orbiidi kalle on 90° ja 270° vahel, siis on tegu retrograadse orbiidiga. Teistel juhtudel on orbiit prograadne.

Kepleri orbiidi puhul (kaks keha vaakumis) on orbiidi kalle konstantne, orbiidi tasand on tähtede suhtes stabiilne. Kolmandatest kehadest tingitud häirituste korral toimuvad tõususõlme otsetõusu väikesed muutused, mis on osalt perioodilised. Sellepärast esitatakse orbiidi element oskuleerivate avaldiste reana teatud epohhi suhtes, st teatud hetkel kehtiva lähendusena.

  1. Chobotov 2002:28–30.

© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search