Rahaloome

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2023) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Rahaloome ehk rahatähtede emiteerimine (inglise money creation, saksa Geldschöpfung) on protsess, mille käigus suurendatakse riigi, majandus- või valuutaühenduse rahapakkumist. Valitsevast õiguskorrast tulenevalt on rahaloome ainuõigus riigi valitsejal (kuningal), valitsusel või keskpangal. Eestis loob raha Eesti Pank, Euroopa Liidus on see õigus delegeeritud Euroopa Keskpangale (EKP), kes vahetab emiteeritud rahatähed teise valuuta või väärismetallide vastu või laenab need edasi kommertspankadele.^[1]

Rahaloome sõltub selle kandjast. Kui raha emiteeritakse väärismetallist mündi vormis, siis selle väärtuse määrab lõppkokkuvõttes turg ja seda isegi siis kui talle on peale trükitud nominaalväärtus. Kui raha emiteeritakse paberraha vormis, siis määrab selle väärtuse raha emiteeriv institutsioon pealetrükiga (reeglina riigi keskpank, harvem valitsus) – seetõttu nimetatakse sellist raha fiat-rahaks. Kui raha emiteeritakse e-raha vormis, siis formaalselt on selle emissiooni õigus samuti vaid riigi keskpangal, kuid praktikas ei ole see eristatav kommertspankade võlarahast, mida saab kasutada krediitkaarte või mobiilseid maksevahendeid kasutades. Plokiahelatel põhinev krüptoraha (Bitcoin, Etherum jms) luuakse tehingu käigus ilma riiklike institutsioonide osaluseta ja selle väärtuse määrab üksnes ja ainult turu nõudluse-pakkumise suhe. Nn alternatiivraha paberkandjatel või e-rahana emiteerivad hoiu-laenuühistud (näiteks Tartu HLÜ Eesti veksel), kohalikud omavalitsused või eraisikutest moodustunud huvigrupid sihtasutuse või mittetulundusühingu vormis.

Kõik nimetatud rahad lähevad ringlusse tehinguga, mis toimub selle väljaandja ja eraisiku vahel.

Kui rahatäht ise on väärtusetu (näiteks fiat-raha), siis raha emissioonist tekkivat kasumit märgitakse sõnaga seigiorage.